Noor-Eesti erinumber
"Noor-Eesti kümme aastat: esteetika ja tähendus"
ISBN 978-9949-418.93-0 (trükiversioon)
https://doi.org/10.7592/methis.v1i1-2
Koostajad: MARIN LAAK, SIRJE OLESK
Toimetaja: Marin Laak
Keeletoimetajad: Maarja Hollo, Katrin Raid
Korrektuur: Maarja Hollo, Johanna Ross, Pille-Riin Larm
Resümeede tõlked: Tiina Ann Kirss
Sisukord
Tiina Kirss – Saateks
Sirje Olesk, Marin Laak – Noor-eesti rollist eesti kirjandus- ja kultuuriloos
ARTIKLID
- Jüri Kivimäe – Noor-Eesti tähendust otsides: vanu ja uusi mõtteid
- Cornelius Hasselblatt – Sajand hiljem. Mida Noor-Eesti tegi ja mida ta ei teinud
- Jüri Talvet – Mis Noor-Eesti Liivi-kaanonisse ei mahtunud
- Ülar Ploom – Ridala ikoonikast sümbolismi esteetika taustal
- Tiina Ann Kirss – Pegasus ja puuhobune. James Joyce’i „Kunstniku noorpõlveportree” ja Friedebert Tuglase „Felix Ormusson”
- Antoine Chalvin – Johannes Aavik ja prantsuse keel
- Kaia Sisask – Mõningaid tähelepanekuid Johannes Aaviku kirjanduslikust prantsuse-orientatsioonist ja tõlketegevuse spetsiifikast
- Mirjam Hinrikus – J. Randvere „Ruthist” eesti kirjandusliku dekadentsi ühest esimesest näitest
- Rutt Hinrikus – Noor-Eesti ja naised
- Ülle Pärli – Vene kirjandus venestusaja eesti koolides
- Lea Pild – Küsimus „vene mõjust” F. Tuglase artiklis „Valeri Brjussov”
- Liina Lukas – Noor-Eesti ja saksa kirjandus
- Mari Tarvas – Mõtisklusi Rilkest
- Katri Aaslav-Tepandi – Noor eesti teater ja Noor-Eesti
- Jaanus Kulli – Bernhard Linde. Noor-Eesti vooriülem
- Tiiu Talvistu – Noor-Eesti kunstnikud
- Virve Sarapik – Noor-Eesti antifuturismist
- Tiit Hennoste – Noor-Eesti enesekoloniseerimisprojekt. Teine osa. Kirjandusmõtteviisid ja nende suhted kolonialismiga 20. sajandi algupoole eesti kirjanduses
- Daniele Monticelli – Noor-Eesti projektist praeguse Eesti kultuurilis-poliitilise diskursuse taustal. Kriitilised ülestähendused
- Rein Veidemann – Ühe (suure) kultuurinarratiivi saatus: Noor-Eesti