kolleegiumiga eelretsenseeritav perioodiline teadusajakiri,
registreeritud rahvusvahelistes andmebaasides Scopus, ERIH PLUS, Ulrich, MLA ja DOAJ.
Avaldame humanitaarteaduslikke originaaluurimusi, peamiselt kirjanduse ja kultuuriuurimise ning teatriteaduse alalt. Ajakirja igas erinumbris avaldame kuni kolm vabateemalist artiklit.
Numbrite ilmumissagedus: kaks korda aastas, kuupäevalise täpsusega:
- kevad – 15. juunil
- sügis – 15. detsembril
Ajakirja sisu on kaitstud Creative Commonsi litsentsiga (CC BY-NC-ND 3.0), mis lubab teost tasuta jagada ja levitada koos viitega artikli esmailmumisele ajakirjas Methis.
Artiklid on kättesaadavad siinse kodulehe kaudu: pealkirjast viivad lingid e-ajakirjade platvormile OJS (Open Journal Systems) Tartu Ülikooli Raamatukogu serveris. OJSi lehe kaudu jõuab ajakirja sisu automaatselt rahvusvahelistesse andmebaasiesse.
Methis ilmub eesti või inglise keeles, ükskeelsena. Igale artiklile on lisatud pikem (750 sõna) ülevaade artikli sisust – Summary (Kokkuvõte) inglise või eesti keeles.
RUBRIIGID: erinumbrite koostajate vabal valikul, tavaliselt üks kuni kolm rubriiki numbris.
I. Kesksed rubriigid:
1) ARHIIVILEID – tekstikriitiliselt kommenteeritud allikapublikatsioon EKM Eesti Kultuuriloolise Arhiivi või teiste arhiivide kogudest ja selle saateartikkel.
2) TEOORIAVAHENDUS
–
erialase teoreetilise artikli tõlge ja seda kontekstualiseeriv saatesõna
3) ARVUSTUS
–
(ülevaate)artikkel erialakirjandusest; vajadusel koos Aruteluga
–
arvustus ja autori kommentaar
II. Lisarubriigid:
1) MANIFEST – programmiline, esseistlikku laadi (teooria)artikkel
2) INTERVJUU
–
erinumbrite sisuga sobivad vestlused
3) VARIA – konverentsiülevaated, päevaküsimused jm teistesse rubriikidesse raskesti paigutatavad kaastööd
© avaldamiseks vastuvõetud artikli õigused kuuluvad autorile ja toimetusele
- Toimetusele
loovutatud artiklit ei ole autoril õigust uuesti avaldada enne ühe aasta
möödumist ajakirja toimetuse kirjaliku nõusolekuta.
- Taasavaldamisel on autor
kohustatud viitama artikli esmailmumise täpsed andmed.
Ajakirja sisu on
kaitstud Creative Commonsi litsentsiga (CC BY-NC-ND 3.0), mis lubab teost tasuta jagada ja
levitada koos viitega artikli esmailmumisele ajakirjas Methis.
AVALDAMISTASU JA FINATSEERIMINE
Artikli avaldamise eest Methises ei võeta autorilt ega tema institutsioonilt tasu. Ajakirja artiklid on veebis avatud juurdepääsuga, tasuta allalaaditavad ja levitatavad vastavalt litsentsile CC BY-NC-ND 3.0.
Ajakirja on toetanud projektipõhiselt Eesti Kultuurkapital ja Tartu Ülikooli kirjastuskomisjon. Erinumbrite koostamisel tuleks arvestada omafinantseerimisega vastavalt läbirääkimistele toimetusega.
METHISE ASUTAMISEST JA NIMEST
Ajakiri asutati novembris 2007. aastal Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi ning Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kirjandusteadlaste ja teatriteadlaste koostöös.
Aastast 2010 avaldab ajakirja trükiväljaannet Eesti Kultuurkapitali toetusel Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ajakiri asutati novembris 2007. aastal Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi ning Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kirjandusteadlaste ja teatriteadlaste koostöös.
Aastast 2010 avaldab ajakirja trükiväljaannet Eesti Kultuurkapitali toetusel Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ajakirja nimi Methis otsest tähendust ei kanna, kuid on inspireeritud Metise, kreeka tarkusejumalanna Athena ema nimest, h-täht uues nimes viitab humaniorale.
"Metist Athena emana esitab Hesiodos (18/17. saj e.Kr, teoses „Theogonia“) ja Apollodoros (2. saj e.Kr). Metis oli Hesiodose järgi Zeusi esimene naine, „kõige targem nii jumalate kui inimeste seas“, poolenisti jumal, poolenisti surelik. Kui ta Zeusist lapseootele jäi, neelas Zeus ta alla, sest Metis oli lubanud, et pärast tüdrukut toob ta ilmale poisslapse, kellest saab kosmose valitseja. Kui laps hakkas ilmale tulema, lõi Prometheus (või Hephaistos) Zeusile vastu pead ja peast hüppas täies relvastuses välja Athena." (Marju Lepajõe)
Alates kirjanduse ja avatuse erinumbrist Methis 2022, nr 29 ilmub ajakiri uues kujunduses. Kunstnik Krete Pajo on selle kujunduses kasutanud karüatiidide motiivi, mis algselt pärineb vana egiptuse ja ees-aasia kunstist, leiab uuesti laiemat kasutust renessansis ja edaspidi. Kuulsad on Akropoli templi kuus karüatiidi Athenas 5. sajandist eKr. Kujunduse saateks ütles Krete Pajo: “Mulle meeldis, et karüatiid on naisekujuline sammas, mis kannab katust. Ja kõige kuulsam on Athena templi sammastik ja Athena on Metise tütar.”
