Kadi Haamer

Näitleja (füüsilis-vaimse) kohalolu ja kehastumiskogemuse
fenomenoloogiline uurimine postdramaatilise teatri kontekstis

 Julie Hansen

Jõustatud enesetõlge Theodor Kallifatidese keelememuaaris „Veel üks elu“ („Ännu ett liv“)

Cornelius Hasselblatt

Sajand hiljem. Mida Noor-Eesti tegi ja mida ta ei teinud

Kas "balti kirjanik" on olemas?

Ivo Heinloo

Flanöör nõukogude provintsipealinnas. Üks vaatenurk Peeter Sauteri romaanile „Indigo”

Sirel Heinloo

Seesama romaan? Jaan Kaplinski „Seesama jõgi“ teisel pool Läänemerd

Jaan Kaplinski loomingu rootsi retseptsioon ja maailmakirjanduse välja avaldumine

Rein Heinsalu

Postmodernistlikke jooni eesti noore režissuuri lavastustes 1969–1975

Juhan Hellerma

Kuidas ennastnäitav nähtavale tuua? Husserl ja Heidegger fenomenoloogia alustest

Tiit Hennoste

Noor-Eesti enesekoloniseerimisprojekt. Teine osa. Kirjandusmõtteviisid ja nende suhted kolonialismiga 20. sajandi algupoole eesti kirjanduses

Johannes Semper hobusega. Avangard, takerduja tehnika ja looduse vahel

Ben Highmore

Esteetiline on oluline: kirjutamine ja kultuuriuuringud (Teooriavahendus)

Mirjam Hinrikus

J. Randvere „Ruthist” - eesti kirjandusliku dekadentsi ühest esimesest näitest

Rutt Hinrikus

Noor-Eesti ja naised

Eesti autobiograafilise kirjutuse kujunemisest 18. sajandist Teise maailmasõjani

Gustav Maltsa käsikirjast (Arhiivileiu saateartikkel)

Omaeluloolisus nullindatel 

Maarja Hollo

Mäletamine ja nostalgia Karl Ristikivi romaanis „Kõik, mis kunagi oli” ja Bernard Kangro Joonatani-romaanides

Meie saarelt Mnemosyne juurde. Saar kui omaelulooline kujund Bernard Kangro loomingus

Mälukultuur ja moraalne tunnistus: Teise maailmasõja mäletamine Bernard Kangro Tartu-romaanides

Lepapuise Pegasusega Rooma poole. Bernard Kangro käsikirjast „Sõit Rooma” (Arhiivileiu saateartikkel)

Lapsed ja sõda. Sõjatrauma Tiina Kurnimi autobiograafias „Sõrve rahva elukeerdkäigud“ ja Ülo Tuuliku romaanis „Sõja jalus“

Sõjad ja sõjakirjutus. Saateks sõjakirjutuse erinumbrile