Vormistusjuhend

Uuendatud versioon 20.10.2016


vormistusjuhend.pdf allalaadimiseks


I. ARTIKLI TEKSTI VORMISTUS


Teksti suurus: Times New Roman 12, reavahe 1,5. Rööpjoondus (mitte vasakule).

Taanded: näidata reavahedega. Võimalusel struktureerida artikkel alapeatükkidena.

Lehekülje häälestamine: tavaline (ülal, all, vasakul ja paremal ääris 2,5 cm).



Viitamine

Üldjuhul – artikli teksti sees sulgudes autori perekonnanimi, teose ilmumise aasta ja artiklis kasutatud lehekülg/leheküljed (vajadusel viidatava osa alguslehekülg ja lühend jj). Täpsete tsitaatide puhul kasutada jutumärke. (Tervikartikli leheküljed näidata kirjanduse loetelus, vt „Artikkel kogumikus“ ja „Artikkel ajakirjas“):


Nt: Positiivselt meelestatud on ka Lauri Sommer, kuid tema puhul on põhjus pigem selles, et Uku Masingu uurijana pakuvad need dialoogid talle teist laadi huvi (Sommer 2007: 660).


Nt: Kuigi meie aeg on luulevõõras, on linnast juba tärganud uut tüüpi kirjandus (Semper 1912: 150 jj).


Tsiteerimine, interpunktsioon

1.     Ühelauseline tsitaat – punkt pärast sulgu, viite lõpus:


Nt: Näiteks on Nikolai Pirogovi memuaarides saanud temast kultuuriliselt modifitseeritud rahurikkuja ja ebameeldiva veidriku kuju, kes tihti jääb oma suhtluses teisega hätta (Pirogov 2009: 307).


Sama allika viite kordus, sama lehekülg: ……. (samas).

Sama allika viite kordus, erinev lk: ….. (samas, 100).

 

2.     Mitmelauseline tsitaat –  punkt viite järel, sulgude sees:


Nt: …„Kreutzwald pole „Lembitut“ oma aja lugeja jaoks mõelnud. Ta ei rutanud töö avaldamisega ega ole seda vist üldse lõpule viinud. See oli ilma publikuta teos, kirjaniku ideaalseim jõupingutus tuleviku ideaalsema lugeja jaoks.“ (Tuglas 1996b: 117.)

 

Korduv viide sama allika samalt leheküljelt: „….“ (Samas.)

Uus viide samast allikast, kuid teistel lehekülgedelt: „….“ (Samas, 77–79.)


3.     Lühendatult esitatud tsitaadid – näidata välja jäetud sõnad või lause osa järgmiselt:

Nt: „[---] …..“ (Tamm 1912: 98).

Nt: „….. [---]“ (samas, 99).

 

4.     Ortograafia- ja muud vead – tsitaadi sees (k.a pealkirjades) ei paranda, kuid vajadusel (nt trükivea puhul) lisada õige keelekuju nurksulgudes. Nurksulgudes lisatakse ka tsitaadi mõistmiseks vajalikud täiendused:


Nt: „Kasvanud üles vadja talupoja- ja vene kirjakultuuri rüpes, sattus ta [D. Tsvetkov] II [p.o I] maailmasõja käigus Eestisse, kus sai ülikoolihariduse ja teaduskraadi“ (Ernits 2009: 10).


5.     Tsitaadid võõrkeelsetest allikatest – artikli põhitekstis eestikeelne tõlge. Vajadusel sama tsitaat originaalkeeles allmärkusena (footnote) ja kursiivis.

 

6.     Pikemad (üle 2 rea) tsitaadid, sh ilukirjanduslikud näited – eraldi lõiguna, suurusega 10 p, reavahe 1,0 ja jutumärkideta. Viide ja viite interpunktsioon nagu üldjuhul (vt ülalpool):

Nt:       Laena mulle kannelt, Vanemuine!
         Kaunis lugu mõlgub meeles,
         Muistse põlve pärandusest
         Ihkan laulu ilmutada.

                  (Kreutzwald 1862: 1.)


Lühendid

Üldjuhul eesti keeles punktita: eesti k, dr (doktor), nn (niinimetatud).

 Võõrkeelsed lühendid ortograafiareeglite järgi (üldjuhul punktiga): etc., Ed. (Editor), Hrsg., a. D. (anno Domini).

 

1. Kokkuleppeliselt:

n-ö (nii-öelda)

s.t (see tähendab)

k.a (kaasa arvatud)

v.a (välja arvatud)

 

2. Erandid:

kirjutame (üldjuhul) välja:

- näiteks (mitte nt; kuid viites ja allviites: vt nt)

- sajand (mitte saj)

- aasta (mitte a)

- umbes (mitte umb või u)

- komment. (punktiga; mitte komm / kommenteerinud – nt kirjanduse loetelus)

 

Aastanumbrid kokkuleppeliselt

- 19.–20. sajandi vahetusel

- 1980. aastate (mitte 1980-ndate aastate)

 

Isikunimed tekstis

 

Üldjuhul – kirjutada eesnimed esimest korda välja, järgmine kord ainult perekonnanimi: Mats Traat > Traat. Eesnime võib korduvalt välja kirjutada vajadusel seda rõhutada või kui esimesest väljakirjutamisest lahutab enam kui kaks lehekülge.

 

Kokkuleppeliselt sama kaksiknimede puhul: Otto Wilhelm Masing, järgmisel korral ainult perekonnanimi, vajadusel initsiaalid (O. W. Masing).

 

Pealkirjad tekstis (ka võõrkeelsed)

 

1.     Teoste/raamatute pealkirjad jutumärkides ja püstkirjas (mitte kursiivis), nii eesti kui võõrkeeles. Vajadusel näidata pealkirja tõlge/originaal sulgudes jutumärkides:


Nt: Mats Traadi „Mingem üles mägedele“ on jõgiromaan.


Nt: Lawrence Venuti toimetatud ajakirja The Translator erinumbri puhul, mis kandis pealkirja „Translation and Minority“ („Tõlkimine ja vähemus“).


Nt: Karl Marxi „Kapital“ („Das Kapital“) on klassikaline teos.

 

2.     Perioodika/ajakirjade pealkirjad – jutumärkideta ja püstkirjas:


Nt: Meenus Vikerkaares ilmunud Hasso Krulli artikkel.


Nt: Ajakiri Baltic Studies ilmub regulaarselt juba aastakümneid.

 

Kursiivi kasutamine


1.     Üksiku eestikeelse sõna/mõiste (termini) keeleliseks eristamiseks:


Nt: Mõistet ideedeajalugu kohtasin esmakordselt alles nüüd.


2.     Võõrkeelse teksti eristamiseks, kui see pole pealkiri.

 

Rõhutused (k.a tsitaatides)

Sõrendatult – NB! sõrendamiseks mitte kasutada tühikuid; vajadusel võib käsikirjas sõrenduse asemel kasutada allajoonimist.

Rõhutuse tegija näidata vajadusel (kui tegemist pole originaalis leiduva rõhutusega) nurksulgudes järgmiselt:

 

Nt: „Oleme talle muretsenud hinnalisemaid aineid,  p e e n e m a i d  v o r m e  [minu rõhutus – M. K.]. Oleme talle arkitektoonilisi seadusi õpetanud. Oleme eesti vaimuelu fassaadi omapoolt peenendanud ja suursugustanud,“ loetleb Tuglas Noor-Eesti teeneid. (Tuglas 1918: 22.)



II.  ALLIKATE LOEND


Järjestada artikli lõpus autori perekonnanime ja autori puudumisel teose pealkirja järgi tähestikuliselt. Ühe autori mitu allikat samast aastast järjestatakse teose pealkirja esitähe järgi ja lisatakse järjekorra täht (a, b, c, d jne).


Allikate loendis eristatakse järgmisi tüüpe: Kirjandus, Veebiallikad, Arhiiviallikad.


 

KIRJANDUS


Autor, koostaja, toimetaja


Autori perekonnanimi, eesnimi – paksus kirjas (bold) vastavalt raamatu tiitellehele / artikli originaalile:


Nt: Villon, François 1997. Testament. Tallinn: Vagabund.

 

Nt: Kaplinski, Jaan 1967. Tolmust ja värvidest. (Loomingu Raamatukogu, 24). Tallinn: Perioodika.


Nt: Tuan, Yi-Fu 1981. Space and Place. The Perspective of Experience. Minneapolis: University of Minnesota Press.

 

Autori eesnimi – kirjutada välja. Eesnime puudumisel see välja selgitada (võimalusel)  ja kasutada nurksulge:


Nt: Meschonnic, Henri 1999. Poétique du traduire. Paris: Verdier.

Nt: Ernits, V[illem] 1918. [Pealkirjata.] – Kümme aastat. Noor-Eesti 1905–1915. Tartu: Noor-Eesti, lk 86–92.


Mitu autorit/koostajat/toimetajat – esimene autor reeglipäraselt (perekonnanimi, eesnimi) ja järgmised tavaliselt (eesnimi ja perekonnanimi). Esimene autor eraldatakse komaga (mitte semikooloniga):


Nt: Lilja, Pekka, Sirje Olesk 2005. Urho Kaleva Kekkoneni kõne Soome estofiilidele. – Akadeemia, nr 2, lk 243–254.

 

Nt: Annus, Epp, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker 2001. Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri.

 

Viitamisel artikli tekstis nt: (Lilja, Olesk 2005), enam kui kahe autori puhul: (Annus jt 2001) (mitte nt Annus et al).


Erand:

Tuntud entsüklopeediliste väljaannete või käsiraamatute puhul on otstarbekas kasutada lühendit, nt (EKK 2007), kirjanduse loendis näidatakse võrdusmärgiga järgmiselt:


Nt: EKK 2007 = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007.


Pseudonüüm – näidata lahend nurksulgudes (võimalusel):


Nt: K.A.H. [Karl August Hindrey] 1937. Kirjad Erni Hiirele. – Tänapäev, nr 6, lk 228–230.


Nt: Contra [Margus Konnula] 1998. Tarczan. Urvaste: Mina Ise.


Autorita teosed


Viite moodustab pealkiri, selle lühend või kokkuleppeline märksõna pealkirjast ning ilmumisaasta, nt (Tallinna… 1906), (Ülleültsed… 1819), (EBL 1926), kirjanduse loendis järgmiselt:


Nt: Tallinna… 1906 = Tallinna päevauudised. – Päevaleht, nr 160, 23. juuli 1906.


Nt: Ülleültsed… 1819 = Ülleültsed Seädmissed Piibli-abbiseltside ehhitamisseks Eestimaal. Tallinn: J. Gressel, 1819.


Nt: EBL 1926  = Eesti biograafiline leksikon I. Tartu: K/ü Loodus, 1926.


Mitte-ladina tähestikus allikad


Teksti sees on viide translitereeritud ladina tähestikku, nt (Baranov 1889), kirjanduse loendis näidatakse võrdusmärgiga järgmiselt:


Nt: Baranov 1889 = Алексей Баранов, Книга для классного чтения, примененная к обучению русскому языку в начальных школах. 2.-й и 3.-й год обучения. Изд. 17-е, совершенно вновь переработанное и значительно дополненное. Санкт-Петербург 1889.

 

Vysochajshij reskript 1824 = Высочайший рескрипт. – Известия Библейских обществах 1824, Ho. 6, c. 253.

 

Koostaja, toimetaja, tõlkija


Kogumiku (ajakirja erinumbri) koostaja ja/või toimetaja nimi:

1) autoripositsioonis: lisada roll sulgudes lühendina: koost, toim, tlk; võõrkeeltes vastavalt reeglitele (nt Eds., Éds., Hrzg.):


Nt: Puhvel, Heino (toim) 1969. Eesti kirjanduse ajalugu. III köide. XIX sajandi lõpust 1917. aastani. Tallinn: Eesti Raamat.


Nt: Lindsalu, Elo (toim) 2006. Noor-Eesti 100. Kriitilisi ja võrdlevaid tagasivaateid. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus.


Nt: Venuti, Lawrence (Ed.) 1992. Rethinking Translation: Discourse, Subjectivity, Ideology. London: Routledge.


Nt: Chalvin, Antoine, Anne Lange, Daniele Monticelli (Eds./Éds.) 2011. Between Cultures and Texts. Itineraries in Translation History. // Entre les cultures et les texts. Itinéraires en histoire de la traduction. Frankfurt am Main etc.: Peter Lang.

 

2) autori olemasolul näidata koostaja (toimetaja, tõlkija) pealkirja järel (võimalusel, vajadusel):


Nt. Pärl, Inge 2009. Sajandi sada retsepti. Koost Mart Karu. Tallinn: Mina Ka.


Nt: Kierkegaard, Søren 2008 [1844]. Ängi mõiste. Tlk J. Pärnamäe. (Avatud Eesti Raamat). Tartu: Ilmamaa.


Nt: Griffin, Gabriele 2004. Troubling Identities: Claire Dowie’s ’Why Is John Lennon Wearing a Skirt?’. – Auto/Biography and Identity: Women, Theatre and Performance. Eds. M. B. Gale, V. Gardner. Manchester: Manchester University Press, pp. 153–175.


Peatükk/artikkel raamatus


Peatükk/artikkel autori oma raamatus – peatüki/artikli autori nimi vastavalt reeglitele (perekonnanimi, eesnimi) ning raamatu autori nime positsioonis tavapäraselt (eesnimi ja perekonnanimi):


Nt: Barthes, Roland 2004. „Sinine reisijuht“. – Roland Barthes, Mütoloogiad. Tallinn: Varrak, lk 140−144.


Nt: Haug, Toomas 2004. Viru vanne. Saja-aastane müüt. – Toomas Haug, Troojamäe tõotus. 33 kirjatööd. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 399–418.


Artikkel kogumikus (ajakirja erinumbris)


Peatüki/artikli autori nimi vastavalt reeglitele (perekonnanimi, eesnimi), ilmumisaasta ja pealkiri. Allika pealkiri pärast mõttekriipsu, koostaja/toimetaja pärast pealkirja lühendiga (vt eespool):

 

Nt: Hennoste, Tiit 2006. Noor-Eesti kui lõpetamata projekt. – Noor-Eesti 100. Kriitilisi ja võrdlevaid tagasivaateid. Toim Elo Lindsalu. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 9–38.


Nt: Samuels, Robert 2008. Auto-Modernity after Postmodernism. Autonomy and Automation in Culture, Technology, and Education. – Digital Youth, Innovation, and the Unexpected. Ed. T. Mcpherson. Cambridge, MA: The MIT Press.

 

Nt: Tymoczko, Maria 1999a. Post-colonial writing and literary translation. – Post-Colonial Translation: Theory and Practice. Eds. S. Bassnett, H. Trivedi. London, New York: Routledge, pp. 19–40.


Teose mitmed trükid


Üldjuhul viidata artiklis kasutatud allikale (=trükile).

Teose esmatrüki aasta lisada (vajadusel) viitamisel kasutatud allika ilmumisaasta järel nurksulgudesse. Hilisemate trükkide ilmumisaastad lisada (vajadusel) kirje lõppu (punktita) järgmiselt:


Nt: Genette, Gérard 1997 [1987]. Paratexts: Thresholds of Interpretation. Cambridge: Cambridge University Press.


Nt: Merilai, Arne, Anneli Saro, Epp Annus 2003. Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. [2. tr 2007]

 

Pealkirja ja alapealkirja interpunktsioon


Eraldab punkt (mitte koolon).


Nt: Larm, Pille-Riin 2013. Ärkamisaeg, Noor-Eesti ja miski nende vahel. Eesti kirjandusloo küsimusi Juhan Kunderi näitel. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 12, lk 34–55. – DOI: http://dx.doi.org/10.7592/methis.v9i12.1091


Pealkiri mitmes keeles


Eri keeled eristada kahe kaldkriipsuga (tühikute vahel):


Nt: Antik, Richard 1936. Eesti Raamat 1535–1935. // Das estnische Buch 1535–1935. Tartu: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.


Artiklid perioodikas


1. Artiklid ajalehtedest – väljaande nimi ja kuupäev (eraldada komaga).


Nt: Jürgenstein, Anton 1918. Mõned märkused meie uuemate arvustuste ja arvustajate üle. – Postimees, 10.04.


Nt: Larm, Pille-Riin 2013. „Emmajöe Öpiku” taastrüki puhul. [Lydia Koidula,] Emmajöe Öpik. I. Faksiimiletrükk. Pärnu Muuseum, 2013. 64 lk. – Sirp, 20.12.


Nt: Winqvist, Tore 2009. Öppenhjärtlig utvecklingsroman. – Uppsala Nya Tidning, 26.03.

 

Üldjuhul ei ole vaja näidata ajalehe numbrit ja artikli lehekülge.

Erandiks: köidetud vanemad perioodilised väljaanded, kus on läbiv numeratsioon:


Nt: A. J. [Anton Jürgenstein] 1901. Kirjandusest. – Linda, 20.11, lk 748–749.

 

2. Artiklid ajakirjadest – artikli autori nimi ja artikli pealkiri tavapäraselt: mõttekriips, ajakirja nimi, number ja leheküljed. Võõrkeelsetel ajakirjadel köide (nt Vol.) ja number (nt No.) ja 

lehekülg (nt pp.) vastavalt originaalile võõrkeeles. Ajakirja erinumbri koostaja ja/või toimetaja nimi (vajadusel) pärast erinumbri pealkirja lühendi ja initsiaalidega (vt eespool):


Nt: Velsker, Mart 2010. Karlova kirjanduse põhijooned. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 1–16.


Nt: Weber, Andreas 2001. Cognition as expression. On the autopoietic foundations of an aesthetic theory of nature. – Sign Systems Studies, Vol. 29, No. 1, pp. 153–168.


Nt: Even-Zohar, Itamar 1990. Polysystem Studies. – Poetics Today, Special Issue, Vol. 11, No. 1 – htpp://www.tau.ac.il/~itamarez/works/books/ez-pss1990.pdf (28.12.2011).


Nt: Weber, Andreas 2001. Cognition as expression. On the autopoietic foundations of an aesthetic theory of nature. – Sign Systems Studies, Vol. 29, No. 1, pp. 153–168.

 

  • UUS! Artiklid teadusajakirjadest, mis on indekseeritud rahvusvahelises andmebaasis CrossRef: kirje lõpus tuleb kohustuslikult näidata DOI number, järgmiselt:

 

Nt: Kivimäe, Jüri 2008. Noor-Eesti tähendust otsides. – Methis. Studia humaniora Estonica. Noor-Eesti kümme aastat: esteetika ja tähendus. Koost Marin Laak, Sirje Olesk, nr 1/2, lk 21–43. – DOI: 10.7592/methis.v1i1-2.467

 

[v1 = volume 1, i1-2 = ssue 1-2. 467 = artikli number]

 

Doi-numbri järgi artiklite kiireks leidmiseks – vt http://dx.doi.org/

 

Artiklite doi-numbri otsinguks sisesta täielik pealkiri – vt http://www.crossref.org/guestquery/


Väljaannete sarjad


Näidata raamatu pealkirja järel sulgudes, number komaga:


Nt: Merilai, Arne 2003. Pragmapoeetika. Kahe konteksti teooria. (Studia litteraria Estonica, 6). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.


 

VEEBIALLIKAD

 

Veebiallikatena käsitletakse andmebaase, teabekeskkondi, kodulehti, blogisid jne. (Avatud juurdepääsuga (open access) perioodilised veebiväljaanded näidatakse kirjanduse loendis.) Kõik veebiallikad esitatakse loendites hüperlingita ja lisatakse külastuse kuupäev (xx.xx.xxxx):

 

Nt: Facebook 2013 = Facebook’s Growth In The Past Year. – https://www.facebook.com/facebook#!/

media/set/?set=a.10151908376636729.1073741825.20531316728&type=1 (19.05.2013).


Nt: Kaplinski, Lemmit, Jaak Tomberg 1999. Prepare. – http://lemmit.offline.ee/prepare (15.04.2013).


Nt: Kivisildnik 2011. Kivisildnik oli siin. Blogi sissekanne 9. märts. – http://kivisildnik.blogspot.com/2011/03/pool-aastat-ei-juhtunud-midagi.html (15.05.2013).


Nt: Krull, Hasso 1996. Trepp. Hüpertekstuaalne luuletus. – http://www.eki.ee/kodud/krull/ (15.04.2013).


Nt: Postcolonial Web – http://www.postcolonialweb.org (05.04.2007).


 

KÄSIKIRJALISED ALLIKAD

 

Arhiiviallikatena käsitletakse käsikirjalisi ja audiovisuaalseid allikaid arhiivides ja erakogudes. Arhiivi kirje esitada vastavalt arhiivi eripärale ja reeglitele. Artikli tekstis esitada viide isiku järgi või kokkuleppelise märksõnana nt (EKP 1980, Kangro 2011, Int 2007), mida loendis näidatakse (vajadusel) võrdusmärgiga:

 

Nt: EKP 1980 = EKP Keskkomitee büroo istungi protokoll nr 161, 16.12.1980. – ERAF, f 1, n 4, s 5713.


Nt: Kangro 2011= Bernard Kangro, käsikiri „Sõit Rooma“. Autobiograafiline romaan. – EKLA, reg 2011/114.


Nt: Int, Sigrid 2007. 20. sajandi kirjanikke: Marta Sillaotsa kultuurivahendustegevus. Magistritöö. Juhendaja Liina Lukas. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, maailmakirjanduse osakond. Käsikiri.

 

Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi (EKLA) kirjavahetuste korral tuleks kirja täpne kuupäev (vajadusel) näidata artikli tekstis – arhiiviallikate loendis näidatakse kogu kirje pealkiri ja kirjavahetuse ulatus:


Nt: Kaalep 1946 = Ain Kaalep, kuusteist kirja Marta Sillaotsale. 11. XI – 22. XI 1948. – EKLA, f 243, m 1: 2.


 

III. ARTIKLI JUURDE

 

  1. Teesid – artikli ideede lühikokkuvõte – 75 sõna (eesti keeles, avaldatakse artikli ees).

  2. Märksõnad – kuni 6 märksõna eesti ja inglise keeles, mis vastavad „Eesti märksõnastikus“ (https://ems.elnet.ee/) toodutele.

  3. Summary – artikli sisu kokkuvõte inglise/eesti keeles – 750 sõna (avaldatakse artikli järel).

  4. Autoritutvustus – lühike akadeemiline tutvustus eesti ja inglise keeles ja e-posti aadress.


 

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Unported License.